Täiesti ebanormaalne, kuidas on raske leida aega, et siia maha istuda ja kirjutada pikemalt.
Premier League'i lõpp läks oodatult, lihtsalt veidi rõvedal versioonil muidugi. Oleksin pigem olnud nõus sellise 4:0 city võiduga, kui viimaste minutite närveldamisega. Live-s ma mänge muidugi taas vaadata ei saanud, sest oli tööl vaja olla, seega vaatasin ilma skoore teadmata tunni ajalise hilinemisega viimast vooru ja karjusin-röökisin ikkagi teleka ees.
Kui manku enda keskvälja korda ei saa, siis ei ole mingitest tiitlitest kuskil juttu ka. Olgugi, et keskmike vastu suudetakse sellise vanakooli 4-4-2 vanurite süsteemiga mängida, siis rikaste tippklubide vastu ei ole mõtet üldse minna nõnda. Ootaks, et Hazard tuleks üle, aga seda vist ei juhtu, seega jääb variant Kagawa, kes poleks ka just kõige sitem variant. Peaasi, et keegi, kes suudaks terve püsida ja suudaks ka ehitada, muidu pole midagi nuriseda.
Esimest korda siis elus ei saanud ma CL-i finaali ka korralikult vaadata töö pärast. Kui millalgi aega saan, siis proovin kordusest otsast peale ära vaadata. Seega ei oska väga midagi kosta, aga peaaegu sama tunne oli, kui manku 2008 finaalis Moskvas ära võitis, ülimalt head emotsioonid valdasid ikka. Roman on loll, kui ta ei suuda RDM-d pukki jätta.
No comments:
Post a Comment