Tubli annus vutti siis see nädal manustatud. Pajataks sellest ka mõne sõnaga.
Alguseks siis Euroopa liiga mängudest.
Vaatasin siis seekord "eesti" klubide mänge. Ehk siis Wisla ja AZ lahinguid belglastega.
Wisla mängust siis niipalju, et Pareikol ja co´l polnud tõesti eriti õnne kummaski mängus. Ei saaks öelda, et kohtunik otseselt liiga tegi neile, kuid õnnejumalanna polnud lihtsalt Kraakovist. Ründeteravust on selles satsis ka veidi vajaka. Mängu lõpus olnud intsident, kus Pareiko üle kees ja kaardi sai, võttis selle mängu kenasti kokku. Kogenud mängijalt muidugi veidi rumal käitumine, kuid samas ka mõistetav, sest väljalangemine oli juba tõsiasi.
AZ mängu vaatasin ka, mis sest et Klavan pinki nühkis. Muud polegi öelda kui, et teenitud edasipääs ja loodetavasti saab Raku järgmises ringis ikka väljakule ka. Kuigi vastane ei tule just kergete killast. Udinese on ikka paras pähkel.
Meistrite liiga kohta seda, et Baseli üle on hea meel. Näe ei olegi kogu aeg fritzude poolt!!!
Premieri nädalavahetus tootis siis jälle muidugi igasugu ulme tulemusi. Ise kaesin Chelsea, City ja loomulikult tänast Arsenali mängu.
Chelsealt Boltoni vastu punktide loovutamist oligi natuke liiga palju tahetud ja ei juhtunud seda ka. Samas ega midagi kindlat seal nende mängus hetkel pole küll. Vanad olijad veavad välja kuidagi, kuid tiitlite eest Lampsi ja Drobgaga ainult ei võitle. Meeskond peab ikka treeneri taga ka seisma. Ja paistab, et need eelpool mainitud härrad AVB ühte paati ei taha väga istuda. Mina olen seda meelt, et treener peaks jääma aga osad mängijad kevadel lahkuma. Siis uuel hooajal hea noorte meestega Euroopa liigas kätt proovida.
City mänguga oli põhiliselt sama seis, et punktikaotust oli lootusetu oodata. Balotelli suudab ikka jätkuvalt üllatada. Vend on ikka uskumatult hea, kui raibe ainult viitsiks ja tahaks. Tiitliheitlus kipub ka Manul veidi käest libisema. Kuid eks omavaheline mäng on ikka kõige tähtsam.
Muudest mängudest niipalju, et täiesti müstika on see kuidas Sunderland WBAlt nelja kolliga tappa sai. Mõni hull sai rikkaks raudselt.
Tänase Manu mängu kohta ei ole muud kosta, kui et Giggsi üle hea meel aga viik oleks ka kena tulemus olnud.
Hakkasin siis VSB pealt Arsenal Tottenhami mängu kaema ja no poole tunni möödudes mõlgutasin mõtteid, et kui vaid teaks, kes see patuoinas seal klubis on. Kui juhtkond kotib siis, kas Wengeril oleks mune öelda, et sorry mehed aga mina lahkun. Kui Wenger aga piduriks siis, kas juhtkond laseks nii pikalt pukis olnud härra lahti poole hooaja pealt.
Ja kus siis hakkas juhtuma. Löödi Spursil puur täis nigu niuhti. Van Persil 23 kirjas. Tsehhi üle ka hää meel. Polnud vist mitu aastat skoorinud. Walcott lõi küll kaks ära, kuid luhtas vähemalt teist samapalju. Seega viit ei paneks poisile. Mõneti üllatav, et Wenger oma taktikaga täna sellise lotovõidu tõmbas. Viimaste tulemuste valguses poleks uskunud, et härral midagi kupli all säärast võiks küpseda. Nüüd tuleb lihtsalt loota, et suudetakse ka Liverpooli ja Newcastle vastu mõned silmad saada ja siis jääb selle neljanda koha peale heitluses otsustavaks kohtumine Chelseaga. Kui muidugi Wiganile vms vahepeal ei kaotata.
Lõpetuseks siis Carlingu finaal. Krt ma olin nii Cardiffi poolt lõpuks, et kohe vihale ajas see Pooli võit. Kui ikka ise ei taheta seda karikat siis pole teda vaja ka võita läbi ussinoku. Kuyti üle ainsana hää meel, sest temast oli vähemalt näha, et ta tõesti pingutas ka. Lisaks saab ta asjatult pähe Pooli fännide käest viimasel ajal. Muidu tglt kena klubi aga viimasel ajal on eesotsas treeneri, Suarezi, Downingu jm inglise töllidega muutunud Pool pigem selliseks häirivalt ebasportlikuks nähtuseks. Andku nüüd klubi fännid andeks...
No comments:
Post a Comment