Ma pole kunagi olnud nii suur smurfide fänn, kui viimase nädala jooksul. Esiteks too kodune 1:0 võit bartsa üle ja nüüd 2:2 viik - oeh.
Vaatasin eilset mängu nagu ma vaataks mankut finaalis mängimas, vannun! Plaksutasin, karjusin ning ropendasin nagu mothafakk, paigal istuda ei saanud, sest jalad hakkasid muidu higistama. Mul on nii kuradi hea meel, et katalaanid bälja lülitati ning sellisel taktikaliselt üliküpsel ning meeskondlikult utoopililselt kokkuhoidval moel. Kõik läks kohe alguses vett vedama ja teise poolaja alguses ma mõtlesin, et peaks panema raha üle 4,5 värava mängus peale. Siis aga kui penalti latti lendas teadsin, et ime võib veel juhtuda. Selline sekundite lugemine...
Nüüd tuleb loota, et Real sakslased koju saadaks, siis tuleb finaal pingevaba. Natukene õhtust mängu kardan, sest Real ei oska kaitsta ning suht kindlasti oskab Bayern võõrsilvärava ära koksata. Tuleb vaid loota, et real ise veel rohkem lööks, muidu on kellad. Bayernil on päris sada matsi ka, kes kõik finaali vahele peaksid jätma kollase puhul, seega nad ilmselt mängivad suht ettevaatlikult, mis peaks sobima Realile.
Premmis oskasid muidugi manku poiskad jala gaasilt ära võtta ja said teenitult karistada. Kui vaja ikka meie närvidega nii mängida, siis hea küll - 30.aprill tuleb end täis juua nii või naa.
No comments:
Post a Comment