Vaatasin nädalavahetusel ühe Swansea'st pärit tüübiga luikede ja Aston Villa vahelist madistamist. Kuna mulle Villa niikuinii ei meeldi ja valgesärgid on enim sümpaatsemad uutest tulijatest, siis elasin ka pigem neile kaasa. Veider on mõelda, et sellist mängu pakkuv klubi pidi eelmisel aastal championsshipis mürama - igati tugev sats ütleks ma. Vajaka jääb rünnakute lõpetamist, aga kõike korraga ei saagi.
Nagu arvasingi, sai Manu ja Newcastle vaheline mäng olema raske ja täitsaperses kui kuradi vinge. Ma ei tee nalja, kui ütlen, et too oli üks parimaid jalgpallilahinguid, mida üldse näinud olen. Lihtsalt üks neist päevadest, mil pall konkreetselt väravasse minna ei taha. Ja mis kuradi imetõrjed mõlemalt poolt tulid...hea meel mõnes mõttes, et Newcastle ka ikka punkti sai.
'Pooli ja City mäng oli ka päris korralik andmine. Balotelli koha pealt vaidlen vastu - isegi Rafael sai oma teise kollase kaardi Bayerni vastu veerandfinaalis sellepärast, et seljatagant kätega surkis. Ei ole tarvis seljatagant midagi vehkida, vot! Tai pohh, kui Hart koondise eest suvel selliseid tõrjeid tegema ei hakka. Reina on muidugi valus koomik - mille kuradi pärast ta viimasel ajal nii palju ringi seiklema on hakanud?
Täna üritan interneti vahendusel ka karikat vaadata ja hoian siis kahuritele ja scousidele pöialt, et edasi mindaks ja rahapajad välja lülitataks.
No comments:
Post a Comment