Eile siis igati ajalooline päev. Alguse sai meie blogi ja 2 mängu enne valiktsükli lõppu on Eesti koondisel võimalus jõuda EM finaalturniiri playoff mängudele.
Blogi kohta niipalju, et selline mõte mõlkus juba pikka aega meelel, kuid laiskus võidutses nagu alati. Reintzil on viitsimist rohkem ja olles mu plaanist kuulnud pani asja püsti. Pole mul ka nüüd pääsu ja tuleb näpud klahvide kallale lasta.
Jalgpallilaine tulles võib vahepealse madala profiili hoidmise asemel jälle rusikaga vastu rinda taguda ja utoopilis-positiivseid mõtteid heietada. Eilne koondise võit sloveenide üle igal juhul selleks põhjust ju annab. Mängu õnnestus, vaatamata töökohustuste täitmisele, üsna edukalt jälgida ja hea meel on tõdeda, et oli mida vaadata. Punktilisa tabelisse tuli täitsa teenitult. Õnne oli ka muidugi omajagu, aga too sunnik pidigi ju tugevamaid soosima.
Kui meile penalti määrati olin üsna põnevil, sest Handanovic ju väga hea tõrjeprotsendiga väravavaht. Õnneks kõmmutas Kostja soliidselt alla nurka ära ja seis 1:0.
Vahepeal tundus, et sellest isegi piisab kolme punkti noppimiseks. Õnneks nii vähese närvikõdiga ei pääsenud. Piiroja kaitseliinis on ikka mingi muusa võrdkuju vist koondises. Ei saa kohe kuidagi ilma temata. Ja imetigi endale see 1:1 värav sisse.
Eesti vahetusi vaadates kommenteerisin, et mida Rüütli ometi teeb. Naljaga pooleks viskasin repliigi, et ju siis teab midagi, mida meie ei tea. Tuleb tõdeda, et nii ongi - Tarmo TEAB. Ats Purje ja 2:1. Tsiteerides Kalev Kruusi - võtke välja, poisid!
Ei hakka siin spekuleerima selle üle, et kas meil on võimalus tõusta teiseks grupis ja nii edasi. Lihtsalt on hea meel, et nii väikese riigi kui Eesti jalgpallikoondis suudab pakkuda juba üsna tihti selliseid esitusi, mis panevad ikka vere mitmeks päevaks vemmeldama.
Mis Rooney juustesse puutub siis soovitaks tal mulleti kasvatada endale!!!
No comments:
Post a Comment