Esmalt mäng Elland Roadil. Ennustasin küll rasket 2:1 võitu punastele, aga tuli võrdlemisi lihtsalt too võit. SAF on muidugi tõsise huumorisoonega purikas, lihtsalt lust vaadata, et mis kuradi koosseisudega vastu minnakse mängudele. Mõtlesin, et huvitav, kas toda eelmise hooaja karikamängu Arsenali vastu on võimalik üle trumbata, kui 6 või 7 kaitsjat algkoosseisus olid, aga jah - Kärrik ja Berba keskkaitse on kõige huvitavam leid ever. Oweni koha pealt oli mul õigus ja hää meel, et kutt ära lõi nõnda kenalt + kolmas polnud ka sugugi kaugel.
Arsenali mängu ei näinud, ega tea lähemalt tollest, seega tubli, et järgmises voorus edasi. Kuigi kõva külm vesi kaela too avavärav poepoistelt oli. Kuradi kahju, et Chelsea edasi sai. Vaatasin tolle mängu teist poolaega ning lsiaaega - no nihhuijahh ja ai-ai-ai-ai, kui kahju, sest nii lähedal oli nonde jobude välja koksamine Fulhami poolt. Lukaku oli täielik naljanumber.
Liverpooli esimest poolaega vaatasin ka, seal üllatas Bellamy positiivselt.
Too mäng Stoke vastu nädalavahetusel saab ehk üks raskemaid katsumusi olema, sest kui triibuline buss on värava ees, siis võivad kiired kontrad ära karistada. Ennustan siiski võitu omadele, mitte 3:3 viiki, nagu keegi tobu Tartumaalt.
Wenger vähemalt võib rahus hingata, sest olgugi, et Inter juba vahetuse pukis olnud härraga tegi, siis prantslast naljalt minema Londonist ei lööda - what a shame.
Ja lõpetuseks Hispaania - palvetan iga päev, et Valencia hoog ei raugeks! Mourinho hakkab raudselt varsti nutma, et mängijaid on tal vaja ning helistab SAF'ile Nani ning Jonesi asjus. Ja siis Pep avastab, et nende triibuline võistkond vajaks Neymarit rünnakule, sest endiselt pole veel küllalt.
Ahjaa - Falcao peksab ka julgelt palle väravasse oma uues klubis - saiebisss!
No comments:
Post a Comment