Saturday 8 October 2011

Ilus on olla eestlane

Tänu naabrimehe sky HD boxile oli mul võimalus näha sky nelja pealt Eesti mängu ning samal ajal lindistada sky ühe pealt Inglismaa mängu, et toda siis ilma skoori vaatamata pärast ka vaadata. 

Võtsin purgi Stellat ligi ning hakkasin mängu Belfastis uhkes üksinduses vaatama (sest naabrimees pidi minema mingile õhtusöögile). Algus oli hea ja Kink otsustas päris õige koha pealt kohe esimese proovida. Samas läks ta lolliks ja proovis mingit naeruväärset lööki kohe pärast seda küljejoone lähedalt. Ehk natuke tuleks ikka pead ka kasutada, mitte ainult oma vasakut jalga. Kusjuures viimati nägin ma Eesti koondise mängu...ma ei tea, ma isegi ei mäleta mitte, mingi aasta tagasi või nii, seega ma olin täiesti unustanud, kui palju söödupraaki ikka tehakse. See selleks...
Siis tuli too loll värav piirlaste poolt. Mis kuradi valemi järgi ei suuda kastis olles rääkida oma vahel ning karjuda, kes tolle palli klaariks lööb? Piiroja jäi tiba aeglaseks tulle müraka vastu, aga ei ole hullu. Ma siin jalgpalli mängides õppisin, kui tähtis on reaalselt karjuda platsi peal, kui õhuvõitlusesse minek on või kui puhtaks löömine on, et jumala eest sellist segadust ei tekiks, nagu just tolle avavärava puhul juhtus. Ausalt öeldes oli mängupilt suht mannetu eestlaste poolt siis ja ma suht andsin alla, et nojah - oli liiga hea, et tõsi olla.

Teine poolaeg, avasin uue Stella ning siis hakkas ka tulema. Zenjov tegi teravus nii, et tapab ning Kostja siis tegi midagi, mis peaks kõigi eestlaste pähe kirjutatud olema - rasvaselt. Ma ei saanud esiti aru ka, et miks nüüd too värav loeti, aga kordusest siis selgus, et pole olemas - sellise asja nägi kohtunik ära ning oli mune, et lasta jätkuda. Kuradi saiebiss vilepartii! 

Kommentaatorid olid suhteliselt ahvid skys. Ma kahjuks nimesid ei mäleta, aga mõlemad olid põhja-iirlased, nagu aru sain. Üks neist proovis olla tiba erapooletum ning andis pidevalt krediiti eestlastele, aga teine - oh jobt - ta materdas ainult eestlasi ning kohtunikku terve kuradi mäng.

Siis pärat mängu jõudis naabrimees ka koju. Vaatasime koos inglaste mängu ning kuna naabrimees oli vist õhtusöögil tiba napsu võtnud, nokkis ta päris agaralt teri mängu vaadates. Ma aga libistasin Stellat ning vaatasin, kuidas Ashley Young tegusid teeb. 2:0 ees ning mõtlesin, et enam paremaks minna ei saagi, sest Montenegro reaalselt ei üraitagi. Siis hakkas pihta...

Terry vajus jõle sügavale tolles väravaolukorras, mis 2:1 tuli ning sealt koksati ilusti ära. Siis otsustas Rooney, et aitab. Osati saan aru, et miks ta nii närvi läks. Capello oli eelnevalt Benti ära võtnud ning Lampardi asemel pannud, mis tähendas, et Rooney jäi üksi ette ning temani pall reaalselt kordagi ei jõudnud. Vend jooksis ilma pallita ringi koguaeg ja lõpuks viskas kopa ette ning virutas ühele tüübile seljatagant pikku säärt jalga väikse hoobi. Kohtunik viskas punase, Rooney vabandas ja läks minema. Ja muidugi siis 90+1 oli tarvis lasta ka viigivärav sisse, mis tähendas, et Inglismaa võitis grupi ja Montekad lähevad play-offi. Win-win eks, aga mitte mulle - mul oli raha inglaste võidu peal nah!!!!!

Igatahes - ilus on olla tänasel päeval eestlane, aga kahju, et teisipäeval ise midagi enam teha ei saa, et play-off kindlustada.

No comments:

Post a Comment