Sellest voorust siis vaatasin siis kahte derbyt.
Liverpooli ja Evertoni mängus nägin küll ainult teist poolaega, kuid väravad nägin ära. Vaatamata vähemusele oli Evertoni esitus tõesti sümpaatne. Liverpooli koha pealt olen ma juba mitu korda sõna võtnud ja ennast uuesti kordama ei viitsi hakata.
Praegu lõppenud Tottenhami ja Arsenali mäng võttis meele muidugi mõruks jälle, kuid eks seda oli enne mängu karta ka. Iseenesest oli mängu küll ja eriti tigedaks ajab see, et väravad imetakse endale sisse mingi lambi olukordadest. Ja kuigi vigaseid on palju siis on välja panna korralik sats mehi, kuid keegi vajub alati ära. Täna võis eeldada, et noor Coquelin on see, kes ei jaksa kogu mängu. Aga oh ei hoopis walesi uus jumal Ramsey suutis peale väravalöömise teha terve persetäie valesööte jms jura, et võta üks ja viska teist.
Van der Vaarti käega mängust ei ole mõtet rääkida, sest selliseid asju tuleb ette. Tuleb ise rohkem lüüa. Liigas on seis nüüd igatahes väga halb ja vaadates tulevaid mänge siis ega paremaks lähe vist niipea.
Arteta koha pealt olin ka võibolla liiga optimistlik. Hetkel jääb ta kuidagi kahvatuks seal keskväljal. Loodetavasti ikka asi paraneb.
Midagi positiivset kah. Per on jätkuvalt hea. Tore üle hulga aja klubis tõelist keskkaitsjat näha.
Nüüd kaen vist närvide rahustamiseks Juve ja Milani mängu.
No comments:
Post a Comment